Alustame sellest et ma üritan kütte pealt kokku hoida, sest, noh, rahadega ei ole praegu nii hästi päris ja.. veel ei ole suvi aga on MAI ja MAI tõttu peaks juba soe nagu olema. Lõdisen päevad läbi toas, mul on külm, radikas on nulli keeratud, siuke moodne radikas kus saad valida, kui palju sooja tahad. Kampsunit ei kanna.
Ja neetud küte jagatakse terve maja korterite peale ära. Ja ma tean, et kuskil siin majas on keegi, kes hoiab päevad läbi kõik oma radikad viie peal ning ei tee piuksugi, see ajab mind lihtsalt hulluks.

Ma käisin täna Säästumarketis mune ja piima ostmas. Mul olid seljas ja jalas roosad kummist plätud, teksad, suur punane talvejope, kuigi on mai. Ma vist seda mai asja juba mainisin. Säästumarketi inimesed on väsinud ja elust tüdinenud. Stockmanni inimesed on edukad ja rõõmsameelsed.

Jõudsin koju, valasin kaussi õunamahla ja odavat jäätist, hõõrusin lusikaga vastu kausi ääri et kokteili teha, sitt kokteil sai. Mu elu on igav. Ma ei joo, ma ei oma suhet, hell, ma isegi ei tea mis suhe iseenesest ongi. Mul ei ole sõpru. Kõik mu sõbrad on mind maha jätnud või rikkusin ma ise asjad kuidagi ära.

Eile tulin kaltsukast ja mul olid jalas kollased kingad, paljaste jalgade otsas, ja muidugi hakkasid nad hõõruma. Ma olen tossike ega kannatanud asja enam välja, pask kõik, põrgusse, mõtlesin, ja võtsin kingad jalast ära. Vana vene joodik ütles: devuska.. niimoodi nentivalt, võibolla kurvalt, ja mingi täitsa lause kohe aga vene keelt ma ei mõista.. net? Ja siis mina ei öelnud midagi, aga tundsin end ebamugavalt küll. Kõndisin trammipeatuseni ja siis panin kingad uuesti jalga. Trammiga sai otse ukse ette.