pask
august 14, 2009
Hirmus väsinud. Kõik mis saab valesti olla, seda ka on. Mitte miski ei päästa. Netti kah pole hetkel, ei naudi seda eriti kuna mul on üks plaan… Nevermind. Kellegiga pole rääkida niikuinii. Lähen aina paksemaks ja jäledamaks. Kodus on kõik räpane. Inimesed on mu unustanud aga ma ei tahakski neid sellises seisundis näha. Raha enam praktiliselt pole. Udune tunne on.
Njah. Ilusaimad lilled kasvavad ikka pasahunniku otsas. vms.